Скачать книгу - Taaveti meheteod neetud kulas

Vene klassiku Aleksandr Kuprini jutustus.

Jan Beltrani kirjanikunime taha varjuv eestlane on sundinud 1970. aastal Vorumaal. Ta on elanud kummekond aastat Louna-Euroopas ning lopuks leidnud oma koha Hispaanias Barcelonas. Jan Beltrani kireks on inimeste elulugude ja saatuste uurimine. Romaanis „La mala vida ehk neetud elu“ poimuvad erinevatest uhiskondadest parit kolme peategelase keerulised eluteed. Noukogude Eestis kasvanud Kristian seikleb Moskva kaudu vabasse maailma, otsides iseennast ja armastust. Kodusoja ajal sundinud ja Franco re?iimi ule elanud hispaan lanna Rosa sailitab eluroomu hoolimata koigist talle osaks saanud kannatustest. Preestri poolt lapsepolves vaarkoheldud mehhiklane Antonio loodab, et koigevagevam annab talle andeks tema poorase kaksikelu. Kuid siis ristuvad nende kolme varvika tegelase saatused Barcelonas.

Arenguantropoloogiline uurimus. Kaesolev raamat on esimene eestikeelne antropoloogiline uurimus Eesti uhiskonnast. Pohjalik ulevaade Eesti kulaelust kujutab endast tausta, millelt moista teravnenud suhteid inimeste vahel sotsialismist vabanenud, ent oma positsiooni kaotanud maauhiskonnas, aga ka pettumust ja lootusi, mida aratab valisrahadega ulesehitatud kogukonna arenguprogramm. Autor kirjeldab, kuidas elu keskuskulade paneelmajades norgenevate sugulussuhete, kadunud tooalaste seoste ja vordsuskultuuri murenemise tingimustes toob kaasa poletava soovi uksteisest eemale hoida. Kuidas kogukonda luua puudev arenguprogramm ja selle uritused, mis inimesi pealtnaha kokku toovad, tegelikult suvendavad eraldumist. Aet Annisti uurimus pohineb osalusvaatlusel kahes Kagu-Eesti keskuskulas. Ta vaatleb uhelt poolt Suur­britannia rahalise toe abil korraldatud osalusarengu programmi puudlusi muuta kaks kula koostoimivaks kogu konnaks ja teiselt poolt inimeste igapaevast kooselu. Raamat paigutab inimlikud draamad koduuhiskonnas ka voimutehnoloogiates toimunud uleilmsete muutuste konteksti ning esitab ulevaate arenguteooria ajaloost.

August Kitzbergi 1893. aastal ilmunud jutustus.

„Neetud taevakivi“ on fantaasiaromaan eesti mutoloogia ainetel, toimumisajaks noorem pronksiaeg. See raagib Kaali kraatri tekkeloost, andes sellele fantastilise varvingu. Taevakivi kukkumisel olid ootamatud tagajarjed – hakkas levima tappev haigus ja haldjad muutusid inimeste vastu vaenulikeks. Saarlased maletasid seda lugu veel aastasadu hiljemgi.Lugu sellest, kuidas nende maale langes polev taevakivi, mis toi endaga kaasa laastava haiguse ning murgitas haldjate hinged.Lugu sellest, kuidas mandri poiss Aulemb ja tema sobrad votsid ette retke kivi havitamiseks, uskudes ettemaaratusse ja saatusesse.Lugu sellest, kuidas need kaks, ettemaaratus ja saatus, inimestele alati vingerpussi mangivad.Aga ennekoike oli see lugu, mis pani laste sudamed pimedatel ohtutel varisema ja koldehaldja kaitse poole palvetama. Mis siis, et see lugu oli valjamoeldis.Voi kas ikka oli?