Скачать книгу - Harra sportlane Viljar Loor

Arsene Lupin on Prantsusmaal sama tuntud nimi kui Tartuffe, krahv Monte-Cristo, d'Artagnan, Marie-Antoinette voi Edith Piaf. Ta on uks neid romaanikangelasi, keda rahvas alati on jumaldanud, sest ta roovib rahakaid, veab ninapidi voimu esindajaid ja tunneb kaasa vaestele. Seda raamatut on monus lugeda reisil voi joudehetkel, kui sooviks on eluprobleemidest puhkamine.

Saksa okupatsioon, Vene okupatsioon, noukogude aeg, sojavaeteenistus vaga karmide tingimustega vangilaagris Uuralites, tagasipoordumine Hiiumaale – see raamat on lugu uhe tegusa, 3. juunil 1940.aastal Hiiumaal sundinud mehe elust. Takis kirjelab raamatus ehedalt kolhooside ja sovhooside moodustamise perioodi, parseldamist ja nihverdamist, erinevate mentaliteetide porkumist. Kuidas koik keerles rahateenimine, naiste ja veel kord naiste umber. Takis meenutab ka oma sagedasi Venemaa visiite – et saada kalurikolhoosile mingisugune hea masin, tuli omakorda Venemaale midagi viia ning alati ka otsustajaid „moosida“. Suurest jahi-ja kalakirest, suurest-suurest loomaarmastusest ning pisaratest, kui uks jahimees sea asemel tema laika maha lasi – esimesed laikad toi Eestisse just raamatu autor. Raamatu uks haaravamaid peatukke kirjeldab ka Eesti esimese jaatee ehitamist , mille uheks rajajaks Takis oli. Selle tegemisel tuli oppida omaenese teadmistest, sest kellegi kogemustest oppida polnud – uks suur veok vajuski labi vastrajatud jaatee, mida siis pea terve oopaev vintsidega 15 meetri sugavuselt jaale tagasi sikutati. Raamat jouab valja esimeste kooperatiivide tekkeaega, aega, kui hakkas paistma vabaduse kiir. Raamatusse tuleb ka nukraid noote, kui autor naeb made “arastamist” ning mure pere ja laste parast – sest arstid panid karmi diagnoosi....

“Voin julgelt oelda, et saavutasin tippspordis olles koik, mis voimalik. Mul oli hea meeskond, suureparased meeskonnakaaslased, teenekad treenerid. Olid voimalused oma voimete realiseerimiseks. Teha just seda, millest unistasid, mida soovisid,” utles olumpiavoitja Viljar Loor. Eesti vorkpallilegendi Viljar Loori sportlasetee on harukordne. Viis korda jarjest tuli Loor Noukogude Liidu koondislasena Vana Maailma meistriks. Kaks korda maailmameistriks. Kahel korral voitis maailma karika. Oli osaline maailma vorkpalli rekordmangus, kui Noukogude Liit kohtus 1982. aastal jalgpallipuhamus Maracanal 96 000 pealtvaataja ees Brasiiliaga. Koige tahtsamaks peab ta aga ikkagi Moskva olumpiakulda. “Olumpiavoit on maksimaalne tipp, korgemale pole sportlasel kuhugi puuelda,” kinnitas Loor.