|
Rahutuuril oli Aavo Pikkuusi voit valus. Liidrit torjuti ja tougati, kolm kukkumist viisid puusalt liha. Kaaslased naelutasid hotellitoas Pikkuusi voodi kohale veerandmeetrise naela ja riputasid jala tugeva lindiga ohku, sest haavatud puus ei tohtinud voodit puudutada. Siiski sai magada uksnes valuvaigistite ja unerohu toel. Oli hommikuid, kui vagevaimadki konkurendid ei uskunud, et Pikkuus voiks veel stardijoonele tulla. Aga eestlasest rattur tuli kui ilmutus. Selg sirge, pea pusti, lonkamine varjatud, valugrimass ahvardava voitlejapilgu taha peidetud. Puusale oli kinnitatud salajane rongasside, mis ei lasknud pukstel haavu hooveldada. Koos Pikkuusiga olumpiakulla voitnud valgevenelane Vladimir Kaminski: “Aavo on inimene, kes labib ka pimedaid kurve pidurita – mitte uksnes voistlusrajal, vaid kogu elus.” Teenekas ja noudlik Viktor Kapitonov, ka ise olumpiavoitja: “Andke mulle kuus Pikkuusi ja me voidame maailmas koiki profimeeskondi!” Получить ссылку |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.