|
Uheksa novelli inimestest meie umber. Me tunneme neid, voib-olla teame neist isegi monda lugu. Parimad puudlused viivad alati kuhugi, kuid mitte tingimata parimate tulemusteni. Kes moistab kohut? Kes annab hinnanguid? Autor elab oma tegelastele kaasa, kuid kohtumoistmise jatab lugejatele. Peep Ehasalu (s. 1966) on varem avaldanud pseudonuumi Partel Ekman all kaks ajaviiteromaani: „Murtud truudus” (2000) ja „Unikiri” (2002) ning koos pojaga lasteraamatud „Vaikeste ruutlite ohtujutt” (2006), „Koik kanged mehed” (2008) ja „Ajahadaliste joulud” (2012). Iga novell on loetav eraldi, kuid koos moodustub neist sunergia, mis on novellikogude puhul tervitatav nahtus. Kui vilunud novellistide puhul kipume seda pidama elementaarseks, siis seda toredam on naha, et Ehasalu on suutnud saarase tervikutunde luua juba oma esimeses kogumikus. Toeline nauding on todeda, et autori kreedo, mote siduda iga lugu uhega Piibli kumnest kasust, kandub edasi ka lugude stiili – autor moistab, et oige sisu vajab vastavat vormi ja vastupidi. – Peeter Helme |