Скачать книгу - Mehitamata inimesed

"Raamatus “Estonia inimesed. 20 aastat parast laevahukku” raagivad oma loo inimesed, kes katastroofist tahtejou ja ime labi eluga paasesid ja kes oma lahedase voi lahedased kaotasid. Kuna suuronnetusest on moodas kakskummend aastat, on siin ka ulevaade, mis tol ool laevas ja laevaga juhtus, kuidas toimusid paastetood, kuidas onnetuse jarel tegid oma tood uurimiskomisjoni liikmed, politseiuurijad, psuhholoogid ja vaimulikud.Loodetavasti on raamat vaikesekski toeks koigile neile, keda tabab onnetus, mure voi lein. See ei ole lootusetuse, vaid edasielamise raamat.„Lootus, et tana voi homme on see paev, kus ta koju tuleb, aitas kindlasti elada… Ja kolm aastat sailis vaikegi lootus koju tulles teda eest leida.”– Sille Herma

Greete Korvitsa (sund 1988) debuutromaan on valjamoeldud tegelaste ja sundmustega, kuid tahelepanekutega ning dialoogidega autori enda elust. Ameerika uhiskonda kirjeldab autor kontrastsetes varvides. Jatkub koike: irooniat, huumorit, pisaraid. Ent mitte ainult Ameerikat pole selles raamatus. Siit leiab ka Eesti elu, eestlaslikku suhtumist, roomu ja masendust, kodu ja natuke koduigatsust. See on raamat kohanemisest, mille taolist tuleb kogeda paljudel, kes on pidanud jargnema „sellele oigele“ – moeldagu siin siis tood voi inimest.

Austraalia ajalugu on tais seiklusi ja saladusi. Senitundmatu maa koitis eurooplaste meeli kaua enne seda, kui see manner avastati. See on imelise floora ja faunaga, unikaalse inimrassiga, kulla ja lootuste maa. Raamat raagib maailmajao muutumisest varaste ja roovlite valjasaatmislaagrist uheks maailma oitsvamaks riigiks. Tanu autori nobedale sulele ja suureparasele jutuvestmisoskusele on Austraalia ajalugu kirjeldatud luhidalt, kaasahaaravalt ja koitvalt, edastades uhtlasi fakte, mida ajalooopikutest ei leia. Raamatut labivaks teemaks on ka miljonite inimeste saatused – vahel traagilised -, mis suurte mereavastuste ajastul ning sellele jargnenud sajanditel kujundasid austraalia rahvuse erilise iseloomu selliseks, nagu kohtame seda tana Austraaliat kulastades. Nagu liblikas on elu, lootuse, arkamise ja inimhinge sumbol, oli ja on Austraalia paljude jaoks tootatud maa, rahu ja taassunni maa. Tanane Austraalia voib tulevikus olla uue maailmakultuuri kujunemise keskus, arvab raamatu autor. Kui teid varem Austraalia, selle ajalugu ja inimeste motted ning saatused eriti ei huvitanud, siis parast Sol Shulmani suure sudamesoojusega kirjutatud raamatu lugemist on teie huvi selle maa vastu kordades suurenenud.

„Mees nimega Ove” autor Fredrik Backman on kirjutanud oma seni toenaoliselt koige tempokama teose. „Arevil inimesed” on igas mottes segane komoodia sellest, kuidas korteriesitlusest saab pantvangidraama, sellest, kuidas uks onnetu pangaroovel suleb end uhte korterisse koos uliinnuka maakleri, kahe muserdatud IKEA-soltlase, uhe kurja keelega multimiljonari, uhe kurbliku tadikese, uhe viimase vindi peal raseda, uhe tuutu tudruku ja uhe kuulikupeaga. Viimaks annab roovel alla ja laseb pantvangid vabaks, aga kui politsei korterisse tungib, on see … tuhi. Hiljem aset leidnud ja tulemuseta jaanud ulekuulamistel saame kuulda igauhe versiooni toimunust ja hargnema hakkab klassikaline moistatus. Kuidas roovlil pogeneda onnestus? Miks koik nii pahased on? Ja mis inimestel nuudsel ajal viga on?

Politseiuurija Ira Teveri seitsmes juhtum
Harvesteriga toole soitnud raietooline leiab metsasihilt lumme mattunud soiduauto, milles istub surnud mees. Kui selgub, et mehe surm polnud enesetapp ega seotud terviserikkega, annab politseiulem Magnus Muur juhtumi uurimise Ullar Laksile. Kolleegi palvel tuleb Iral hakata nende kaheliikmelise meeskonna teiseks uurijaks. Erinevatest lahtekohtadest ja rollide vahetusest hoolimata hargneb uurijate ees lahti uhe mehe surmaga loppenud sundmusteahel, milles voib potentsiaalseks suudlaseks pidada nii kadunukese enda pereliikmeid kui ka kohaliku voimu esindajaid. Kummalgi uurijaist on algul juhtunust oma arusaam, millest lopuks saab siiski uks uhine versioon. Loo lopplahenduse juures ei ullata uurijaid aga niivord suudlane, vaid hoopis pohjus, miks selline voigas tegu korda saadeti.