Скачать книгу - Sugis

Metsadetaguse Harinomme kula elanikes tekitab elevust teade, et ammu maha jaetud ja varemetes Laanehaua metsavahikoht on saanud endale uue omaniku – senise ehitajaametiga lopparved teinud linnamees Sander Karm hakkab endale vanaduspaeviks kodu ehitama. Tegusa uksikuks jaanud mehe vastu hakkavad koigepealt huvi tundma Harinomme jutukad naised, Sander Karmi erakuelu saab aga hoopis uue suuna parast tutvumist temast palju noorema Liisiga, kes mehele tema ammuses liiklusonnetuses hukkunud tutart meenutab.

Ellise rahulik ja suhteliselt uksluine elu, mida taidavad aiatoo ja heategevuskomitees osalemine, paisatakse uhel porgulikul paeval pea peale: ta leiab koogist asja valminud kupsiseid krobistava hiire, naabrite majas puhkeb tulekahju, vend toob ette teatamata tema juurde oma ulekate lainud teismelise tutre ja linnakesse saabub naise endine armastatu.

Ponevusromaani peategelane Anette tootab Psuhholoogia Akadeemia raamatukogus ning on lisaks veel ka tolk. Uhel paeval ilmub tema elektroonilisse postkasti palve kelleltki saksa harrasmehelt, kes palub, et Anette tolgiks talle tema eestlannast naise ja naise sobranna meilivahetuse. Anette teebki seda, sest talle lubatakse vaga head tasu. Usna varsti parast seda hakkavad raamatukogus toimivad kummalised lood. Raamatute ja kaustade vahele ilmuvad veidra sisuga kirjakesed, mis on ilmselgelt moeldud just Anettele. Lisaks tekib tal kahtlus, et tema araolekul on kaidud ka tema korteris. Anette ei saa varsti enam aru, kas ta kujutab tema umber toimuvat ette voi on see koik reaalne. Siis aga leiab aset morv ning ohver leitakse just nimelt raamatukogust.

Selle romaani peategelased – ajakirjanik, arimees, arst ja laulja – avastavad, et keskeakriisile ei jargne sugugi rahulik enese taasleidmine. Raha, karjaar ja tuntus on nende meeste jaoks kaotanud oma tahenduse ja vaartuse. Uha enam hakkavad nad hindama naiste lahedust. Nad moistavad, et hinge on voimalik jagada ainult vastassugupoolega ning et suhe naistega on mehelikkuse ainsaks moodupuuks. Ent kuidas uuele olukorrale kohandada oma ego ootusi ja vajadusi, kui kehaline kihk iga paevaga aina norgeneb? Kuidas mitte muutuda naeruvaarselt kilavsilmseks endast aastakumneid nooremaid neide kohates? Mehed uritavad ennast ules leida lapsepolve malupiltidest, unenagudest ja fantaasiatest. Selguse asemel suureneb segadus, sest kujutelmad ja tegelikkus lahevad lootusetult sassi – valjamoeldis hakkab reaalsust kontrollima. Mart Kadastiku esikromaani "Kevad saabub sugisel" tegevus katkeb 2013. aasta kevadel. Ootamatute siksakkidega lood vanemate meeste suhetest naistega pakuvad eelmiste aastakumnete olustiku aratundmisroomu, halastamatut eneseirooniat ja groteskseid puante.

21. sajandi teine pool on katte joudnud. Vanemad inimesed maletavad veel Berliini muuri langemist, ent juba on Euroopasse kerkinud uued muurid. Majanduskriisid ja gripipandeemia on toonud kaasa Euroopa Liidu lagunemise. Formaalselt kuuluvad sinna ainult Inglismaa, Hispaania, Belgia ja puhtalt kiusu parast ka Poola. Riigipiiridel on taas kehtestatud passikontroll ja kinni tuleb pidada tollieeskirjadest. Igal aastal tekib tosinkond uut riiki ja riigikest, ent mitte koik neist ei jaa pusima. Eestlane Ruudi tootab uhes Krakowi restoranis kokana. Restorani omaniku nobu elab vaikeses naaberriigis, millega Poolal pole just parimad suhted ? viisa sinna on kallis ja seda tuleb oodata ule poole aasta. Nii pakubki Ruudi, et voib oma Eesti passiga holpsasti teisel pool piiri ara kaia ja sugulasele sonumi viia. Parast esimest konspiratiivset kaiku varvatakse Ruudi porandaalusesse kulleriorganisatsiooni ja talle opetatakse selgeks spionaazi pohitoed. Kullerite eesmark on lihtne: piiridest hoolimata tuleb punktist A punkti B toimetada sonum. Voi saadetis. Vahel on saadetiseks inimene. Mida sagedasemaks muutuvad Ruudi kaigud Euroopa eri riikidesse, nende seas ka Eestisse, seda vahem jaab aega kokkamiseks. Kui aga Ruudi operatsioonid jarjest nurjuma kipuvad, suveneb temas kahtlus, et tegemist pole juhusega. Kellegi arvates teab Ruudi millestki liiga palju. Paraku ei oska ta ise arvata, mis see olla voiks. Edasi laheb lugu juba ulmelisemaks.