|
Autori matkamalestused Virumaale 1935 aastast.[…]„Olen ikka asja peal valjas ja soidan ka huvi parast. Tahan tundma oppida, kuidas elatakse mitmes paigas meie kodumaal, ja sellest parast noortele, kes alles vahe kainud ja nainud, jutustada.” Vanamees ei vasta alul midagi, kobab mooda taskuid, vaanab tugeva plotski, siis utleb juba palju sobralikumalt: „Ah selle peal siis oled valjas. Aga kevadel kaisid siin laiade pukstega noormehed, utlesid ajalehe juurest olevat, klopsutasid ulesvotteid teha ja kusisid veidraid kusimusi. Et laulaksime neile ette mone parvemeeste laulu. Kas laule maailmas vahe – otsigu raamatuist voi laulikuist. Parvetamistoo ei ole laulupidu ega pulmapaev, et siin eri laulud peavad olema. Leivateenistus nagu iga teine too. Seda tehakse leiva parast, mitte lobu parast. Kulatudrukud kooritavad heinamaal loogu vottes ka laulu, noor inimene laulab igal pool, ega ta siis tood laulu parast tee. Elu nouab, koht nouab, riiet tahad saada, peavari olgu sul pea kohal. Peab vist julge ja osav olema, kusiti. Muidugi pead tundma oma tood, moistmata ei saa midagi teha ei parvetamisel ega mujal. Kas monikord ka vette kukutakse? Lapsed on need linnainimesed ja ajalehemehed. Muidugi tuleb ka seda ette. Teedki kaies kukub inimene, miks siis mitte parvel. Ime, et ta veel seda ei kusinud, kas parvemehed vette kukkudes ka marjaks saavad. He-he…”[…] |
Copyright (c) 2008 disc.allsave.info.