Скачать книгу - ana-Egiptuse inimene. Sari "Inimene labi aegade

Karl Ast Rumori malestused, mida ta kirjutas korges eas ja Eestist kaugel, ilmuvad nuud Eestis esimest korda ja esimest korda uhiste kaante vahel.Mitme huvi, ande ja nimekujuga mehe elu oli pikk, aktiivne ja muutusterohke, teda teatakse revolutsionaari, poliitiku, kirjaniku, ajakirjaniku, diplomaadi ja maailmarandurina. Teekond algas Vorumaalt Orava vallast Paevakeste talust aastal 1886 ja loppes New Yorgis aastal 1971."Aegade sadestuse" esimene osa «Noorusmaa», mis maalib varvika ja tundeerksa pildi kirjaniku lapsepolvest ja kooliajast Voru-, Setu- ja Petserimaal, ilmus 1963. a Lundis. Teine osa «Punane ja must» (ilmunud Lundis 1965) annab pildi sajandialguse Tartust ja kirjaniku pogusast maapaost Sveitsis. Lopetamata jaanud kolmas, pealkirjata osa, on varem ilmunud uksnes ajakirja «Tulimuld» lehekulgedel.

Jutustus vene maadeuurijast Mikluhho-Maklaist (1846-1888), tema viibimisest Paapua Uus-Guineas ning sobrunemisest kohalike paapuatega.

"Vaegade noobel kooljas…" nentis vanem laibakandur. Nii algab romaan kriminaalsete ja viroloogiliste alluuridega, mida autor ise tekstis pilamisi «lihtsakoeliseks ajaviiteromaaniks» nimetab. Vaimukas raamat armastusest, kattemaksuihast ja surmast, milles puukidel on taita oma saatuslik roll.[…] “Huvitav, miks sa ei kusi, mis mu kaega lahti on…” lausub ta. “Sa oled vist vaga peenetundeline poiss,” arvab Nils. Mida peaksin ma vastama? “Minu koige suuremaks veaks on uudishimu,” selgitab ta. “Ma olen, jah, kole uudishimuliku loomuga.” Ta vaatab raakides sulle otse silma sisse. “Kui ma veel koolis ei kainudki, leidsin ma kord uhe sidruni moodi raudmuna… See oli granaat.” Selge. “Kas see… noh… kas see sind segab ka?” “Eks klaveritunnid jaid katki. Ja pallimangijat minust kah enam ei ole. Aga muidu olen nagu harjunud. Inimene harjub ju koigega,” lopetab ta elutargalt. Temale see elutarkus sobib. Kuid siiski ei lopeta ta veel pariselt. Ta lisab, imelik naeratus suul: “Muuseas mojub see minu protees eriti just tudrukutele.”[…]

Tihti vene Jules Verne’iks kutsutud Aleksandr Beljajevi esmakordselt eesti keeles ilmuv seikluslik fantaasiaromaan. Oigusega tuntuimate Atlantise hukust raakivate teoste hulka kuuluvas romaanis naeme kahte erinevat ajaplaani: Beljajev kirjeldab lugejaile Atlantise tsivilisatsiooni parandi avastamist Atlandi ookeani pohjast 20. sajandi alul, kuid jutustab ka poneva ja dramaatilise loo Atlantise kontinenti tabanud looduskatastroofist, viimasest Atlantise inimeste polvkonnast, orjade ulestousust, traagilisest armastusest ning hiiglasliku laevastikuga ookeanisugavustesse vajuvalt mandrilt pogenemisest. «Uhe ooga lakkas Atlantis olemast. Selles kohas, kus oli seisnud oitsev Ondsate Saar, hakkas hullumeelse poorisena ringi kihutama hiiglaslik veekeeris, mis uletas suuruselt suurimaidki mandreid. Tuli ja aurud tungisid sellest labi ning kasvasid veest ja tulest koonusteks. Pikapeale see vee ja tule voitlus vaibus, kuni ookeanitasandik hukkunud Atlantise kohal rahunes ja taitus uleskerkinud puutuvede ning inimeste ja loomade laipadega.» Orpheuse raamatukogu. Tolkinud Kati Karu.

Mudlumi esimene avalikult ilmunud novell «Minu tadi Ellen» nomineeriti Tuglase auhinnale. See raamat sisaldab Elleni-lugu, ja veel 22 teist juttu, monedki neist kannavad sisu, mis on romaani mootu. Kokku moodustub neist uks suur lugu, mis raagib elust maailmas, siin, Eestis. Raagib enamasti lihtsalt ja lobusalt, aga vahel ka kurvalt ja tosiselt. Igauht voib haarata aratundmine, nagu oleks seal killukesi tema elust, sest ega see uksik nii palju uldisest ei erinegi. Autor ise utleb, et ta juttudes on loetelu-tuupi narratiiv, pole vaja muud teha kui koik maailma asjad ules lugeda ja napuotsaga natuke tosiseid motteid vahele visata.